Mitte mina ise, vaid mind saatvad surm, meeleheide, igavus - need on minu kangelased

Tegelikult on kõik endiselt liimist lahti. Ma olen nii vihane ja täis ängistust. Viha genereerib energiat, mida ma ei suuda ja ei taha ära rakendada. Energia tõttu ei ole ka und. On ainult spliin. Spliini tõttu pole tahet. Püha viha ja lõputu pimedus tunnlelis.

Me lähme edasi, ma tulen tagasi.

Kuulaks õhtust hommikuni vaid Nirvanat ja loodaks tunda õhus suve hõngu, mis mu morbiidsuse taset veidigi langetaks. Peaks kirja panema pikki filosoofilisi eksistentsialistliku sisuga ängistust täis vihaseid luuletusi. Peaks vestlema kellegagi, keda veel miski maailmas huvitab ning kes on tõeline. Äkki see muudaks midagi.