Ajad muutuvad ja meie koos nendega

Tere, sõbrad. Olen tagasi. Ja ei ole ka. Vabandust, ma ei viitsi seletusi jagama hakata, ma olen selleks liiga isekas ja kaugeltki liiga heas tujus. Ma ei teagi, miks ma siin jälle olen.
Teate, asjad hakkavad varsti väga kiiresti veerema. Võib-olla sellepärast ma siin olengi, et midagi jäädvustada. Autokool hakkab läbi saama, EVS peale tulema, eksamikonsultatsioonid ja ärapanemisjanu hakkavad mu väärtuslikku aju rüüstama. Ma hakkan just kui arenema. Naerge jah.
Hakkan siia vaikselt midagi aeg-ajalt kirjutama, et minu elu tähtsaimaks kirjandiks mu kirjalik eneseväljenduoskus eesti loomuliku iibega ei võrduks. Brr. Sestap ei tasu midagi huvitavat loota. Et olla populaarne, peab olema keskpärane.
Vabandust.

Frost/Nixon on üle pika aja parim film, mida näinud olen. Soovitan kõigil vaatama minna. Ja mind kaasa kutsuda.

Kevadejoovastus hakkab vaikselt peale tulema. Hea.